reede, 27. juuni 2025

Muti küla lugu.

 Lühike ülevaade Muti küla arengust.


Kirja pannud Ave, Tuka talu perenaine.

Pean alustuseks mainima, et kõik siin kirjas ei pruugi olla rangelt tõestatud vaid see on minu, Tuka talu perenaise, arusaam ja kogutud teadmine. Muti küla on olnud minu kodu alates 1999. aastast. 

Muti maastik – jää ja mere töö

Pärast viimast jääaega taandus mandrijää, kandes endaga kaasa kivimeid, liiva ja kruusa. Nendest setetest kujunesid künkad ja vallid mida nimetatakse otsamoreeniks. Jää kadumise järel kerkis maa, meri taandus ning meie tänane maastik sai oma ilme. Muti aladel oli kunagi Joldiameri, nüüd asub küla otsamoreenil, kus on liivased ja kruusased pinnavormid. Aja jooksul on siit kruusa kaevandatud ning nii on tekkinud väikesed tiigid ja lohud. Võimalik, et ka küla nimi “Muti” on saanud alguse just maastiku iseloomust – muhklikust pinnast – ja arvukatest muttidest.

Asustus ja talude teke

Mutis asub kalmistu "Kalmemägi"      15-18.saj. ja arheoloogiamälestis "Kirikuase".

17. sajandil on esimesi märke Muti asustusest, mainitakse et pärast suurt katku 1665–1666 jäi külla alles vaid üks talu. Küla nime, Mutti, leiab Tori vakuraamatust 1804. aastal, kuid rohkem infot ilmub 1860. aastast kui koostati esimene teadaolev talude nimekiri – toona oli külas alla kümne talu.

Olulised muutused saabusid 19. sajandil, kui algas talude päriseks ostmine. 20. sajandi alguseks oli Muti kasvanud arvestatavaks külaks.

Tuka talu lugu

Minu kodutalule, Tukale, anti ehitusluba 1890. aastal. Tänavu, 2025. aastal, tähistame talu 135. aastapäeva.  Tuka on olnud koduks vähemalt viiele perenaisele enne mind. Talus on peetud ka kahe järjestikuse omaniku poolt poodi.

Teed ja raudtee

1925–1928 ehitati Lelle–Pärnu kitsarööpmeline raudtee, mille tööd jõudsid Mutti 1926. aastal. Aastal 1969 algas selle ümberhitamine laiarööpmeliseks. 2025. aastal, kulgeb läbi Muti ehituses olev Rail Baltica trass.

Külale on olnud tähtis ka Pärnu–Türi  maantee, mis ehitati 1938.a. 1950ndatel ehitati uus trass, kuid vana tee lõik on  külavaheteena kasutusel.

Mutit läbis ka teine tee – Tootsi–Muti – mis ristus Türi maanteega.

 Kruusa teede ehitamiseks võeti ka külast, kahest suuremast kaevanduskohast, millest on hiljem saanud tiigid. Tiigid on mitmele linnuliigile elupaigaks. 

Küla areng ja elu

Seda peatükki peab eraldi käsitlema.

Lühidalt-

1950ndatel jõudis külasse elekter. Muti ei pääsenud ka küüditamisest ja sundvõõrandamisest. Peamine elatus tuli talupidamisest, kuid leidus ka teisi võimalusi. Siin elasid mitmed haritud ja aktiivsed inimesed, kelle tegutsemisaeg jäi peamiselt 20. sajandisse.

Tuntud nimed Mutist

Küla kultuurilukku jääb Mihkel Toom – armastatud pulmapillimees ja rahvamuusika kandja, kelle nimi elab edasi pärimusmuusika kaudu. Tema aitas kaasa ka kihelkonnamuuseumi rajamisele.

Ärkamisajal tegutses siin Andres Saal – publitsist, kirjanik ja valgustaja. Ta oli ka abiõpetaja ja levitas Eesti vaimu ka laiale maailmale, elades hiljem Jaaval. Põrm sängitati kodumulda Tori kalmistule.

 Mõlemad mehed on jätnud kustumatu jälje meie rahvuskultuuri.

See oli väga lühike ülevaade meie küla arengust.

Tänan kui jõudsid lugemisega lõpuni!



Blogiarhiiv