2020.

Tere!

Olen vilets blogija....

Eelmisel aastal jäid postitused pea olematuks. Suvi oli töine. Lisaks külastajate
vastuvõtmisele planeerisin veel aeda ja kiiremad postitamised lähevad facebooki nii see blogi siis tahaplaanile on postitustega jäänud. Blogi lehelt on võimalik rohkem infot saada huvi korral. Ikka rippmenüüs kõik leitavad kohad näha.

Sel kevadel on jälle mõtteid ja ideid muuta mööbli disainimisega ja sisekujundamisel. Eks aegapidi püüan oma väheste vahenditega ikka paremaks saada,mis ei tee ikka meie majutusest hotelli. Vana maja jääb vanaks majaks ja kiikse ja parandusi nõudvaid kohti on palju. Neid inimesi, kellele see maja meeldib, satub ka õnneks enamuses. Kui Bookingus korralikult vaadata mis ees ootab, siis pettumusi ei ole.
2015 aastast alates hinnatakse 9,5 ga ja õnneks langenud see tase ei ole.

Hakkasin vaikselt kapikesi tuunima, sest varsti on kevad käes ja suure aiaga tööd küllalt palju. Maitsetaimed ja kurgid, tomatid püüan ikka ise kasvatada, need on suvel asendamatud.

Sel kevadel käin mitu koolitust läbi, aga kõigest siis kordamööda. Esiteks lähen õppima kuidas värskendada mööblit, sest praegustelet oskustele annab palju juurde öppida.
Hilisemad koolitused on seotud toidu tegemisega.

Hetkel lisan selle nädala töö pildid ka.
Facebooki kirjutasin:
 Mõtisklen siin enda elu üle. Ma olen oma elu nii elanud, et pole mitte ühtegi prügi, mitte kunagi, maha visanud. Koristan tihti ka teiste mahavisatut. Ostan taaskasutatud mööblit, millele puhun uue elu sisse. See kapike vajas ammu uuendust. Kui kõik niimoodi käituksid, oleks maailm väga palju parem koht elamiseks.
Maailma reostamise vastu peaksime võitlema igaüks, nüüd ja alati. Tegelikult on see ime lihtne. Ära viska prügi maha!
No vot mis mõtteid tekitas ühe kapi värvimine. Südamed lisasin ise. Panen eelmise kapikese pildi ka. Suvel on kapikesed majutuses olemas.